Mark Twain on kord öelnud „Liiga palju midagi on alati halb, aga liiga palju head viskit ei ole kunagi piisavalt“. Kuid mis jook on üldse viski, kuidas seda valmistatakse? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsime vastuseid järgnevast artiklist. Head lugemist.
Enne, kui me lähme teemaga edasi, räägime lühidalt, kust tuleneb sõna viski, mida see tähendab ning miks on viskist kasutusel kaks erinevat kirjapilti. Sõna „viski“ pärineb vanakeldi sõnast uisge beatha, mis tõlkes tähendab elu vesi. Paljud ei tea aga, et maailmas on sõnast viski kasutusel kaks erinevat kirjapilti – šotlased kirjutavad whisky ja iirlased whiskey. Erinev kirjapilt tuleneb tõlke erinevusest, sest šotlased ja iirlased räägivad erinevat gaeli keelt. Huvitav fakt siinjuures on aga see, et kui räägitakse Ameerika viskist, siis kasutatakse iirlaste kirjapilti ehk whiskey, sest iirlastest immigrandid olid need, kes omal ajal, aastal ca 1700, viisid viski Ameerikasse.
Keegi ei tea päris täpselt, millal ning kelle poolt esimene viskipada valmistati ja tulele pandi ning vaidlused selle üle käivad tänase päevani. Mida me kindlalt teame on see, et nii šotlased kui ka iirlased mõlemad arvavad, et just nemad on selle pruunika värvusega tammevaatides küpsenud elu vee esimesed valmistajad.
Kuid kuidas üldse jõudis kange alkoholi destilleerimine Briti saartele? Selle eest tuleb tänada munkasid Lähis-Idast, kes ca 6. sajandil tõid kange alkoholi destilleerimise saladused Briti saartele.
Tänapäeval valmistatakse viskit mitmes erinevas riigis. Peale Iiri- ja Šotimaa on tuntumad viskitootjad veel Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Kanada. Samas viimastel aastatel on esile kerkinud mitmeid Euroopa väikeseid viskitootjaid, kelle viskid on võitnud mainekaid auhindu. Näiteks 2018. aastal võitis Slovakkia viski Nestville Jim Murray Whiskey Bible maineka euroopa parima viski auhinna. Sarnaseid näiteid on veel, aga see on ühe järgmise artikli lugu.
Viski valmistamises ei ole tegelikult midagi rasket, aga raske on teha head viskit. Antud lõigus vaatame lühidalt, kuidas käib viski valmistamine ning milliseid protsesse peab viski valmimisel läbima.
Ükskõik, mis ka ei ole viski algmaterjal, olgu see oder, rukkis või isegi nisu, peab valmistamine läbima samu protsesse. Lihtsustatult öeldes toimub viski valmistamine järgmiselt. Kõik algab teraviljast. Osadel juhtudel pannakse see idanema, osadel mitte. Teravili jahvatatakse ning lisatakse keevale veele. Sellest tekkinud suhkrurikas vedelik kurnatakse ning lisatakse pärm. Pärast seda kääritatud produkt destilleeritakse kaks või enam korda ning lõpuks pannakse see tammevaatidesse küpsema. Just tammevaatides küpsemisel omandab viski oma värvi ning teatavad maitse- ning lõhnaomadused. Selleks, et 2 või enam korda destilleeritud jooki saaks nimetada viskiks, peab see tammevaatides küpsema vähemalt kolm aastat. Viski valmistamisel saab igat etappi veelgi põhjalikumalt seletada ning detailsemalt tuua välja, kuidas iga protsess mõjutab klaasi kallatavat lõpp-produkti, aga sellest räägime juba mõnes teises artiklis pikemalt.
Viski on üks imeline jook. Seda saadavad erinevad legendid ning meil on vedanud, et tänapäeval aina laienev viski valik annab meile võimaluse kogeda uusi viskisid ning seeläbi avastada uusi ja huvitavaid maitse- ja lõhnakogemusi.